Lõputöö saab kenasti tehtud, kui seda lahendada nagu iga teist probleemi – tuvastades süsteemselt, mis eristab hetkeseisu soovitud tulemusest. See osa tulebki siis Sul lõputöö läbi luua. Sellise esmase probleemilahenduse disain on mõne tunni küsimus…
Lõputöö planeerimise nõu, mida sa oma juhendajalt enamasti ei saa! Sa tead juba rohkem või vähem, mida tahad oma kursuse või lõputöös ära teha ja miks, aga mitte kuidagi ei edene või ei saa isegi tööga alustatud? Ma oskan sind aidata: 2x2h ajurünnakut ja kaos sinu peast on selgemaks arutletud ning kolinud paberile. Piltlikuks ja konkreetseks tegevusplaaniks, mis aitab sul kohe peale hakata ja sihipäraselt eesmärgini liikuda.
Enamikele esmakordsetele tudengitele tundub lõputöö kui müütiline loom - kõik nagu teavad ja kardavad, kuid ise pole veel näinud. Sama müstiline on mulle näiteks langevarjuhüpe.
Seetõttu jäetakse oma lõputöö ikka kohe nii lõppu kui üldse võimalik. Samas põhjustab see pidevat frustratsiooni, nagu torkiv kuuseokas soki sees. Räägin siin omaenda kogemusest, sest minagi olin üks selline viivitav tudeng aastatel 2004 (diplomiõpe) ja 2011 (magistriõpe).
Kui siis lõpuks asja kätte võtsin, leidsin suures ajasurves lahenduse, millest hiljem on kasu olnud paljudele sama murega minu poole pöördunud tudengitele.
Kui ka Sinul on sarnane olukord, siis aitan hea meelega, kirjuta mulle. Vaatame üle:
mida sa tahad oma lõputööga teada saada või väita?
Küsime, kuskohas võib see teadmine olla või
mille abil võid vastuse saada?
Kui võimalik, siis määratle mõisted, kui kaugele või kui süvitsi tahad või pead tööga minema.
Kõik eelnevad on nagu ehitusklotsid, millest Sinu töö hakkab koosnema. Kas mingid klotsid on juba olemas – kas osa on kusagil juba kirjeldatud või uuritud (enamasti on)?
Kuhu need tükid Sinu töös asetuksid?
Mida tuleb Sinul ära teha, millal, kellega koos ja mis järjekorras?
Kuidas kõik „klotsid“ omavahel paika panna, kuidas need sobivad ja üksteist täiendavad?
Mina olen sellisel viisil probleemilahendusi teinud juba rohkem, kui meenutada suudan. Seega olen kindel, et saan Sind aidata! Anna julgesti teada – hind on mõistlik, sest osalt on minu tasuks ka rõõm uudse probleemi lahendamisest.
Ma ei tee Sinu eest tööd ära, aga toetan Sind moraalselt, aitan Sul mõtteprotsessi käivitada ja Sinu ideid esmaseks rakendatavaks väljundiks korraldada lihtsalt oluliselt kiiremini, kui Sul üksinda punnitades välja tuleks. Sina oled siin meist kahest kõige targem, mina vaatlen Sinu tööd kui kaost, milles korda luua. Selleks defineerid Sina, mis on mis ja kes on kes?
NÄIDE: Kujutame ette, et Sa tahad kirjutada lõputööd teemal „Elu on ilus“ (see teema ega järgnev akadeemiliselt ei päde, aga sellega on muhe mängida).
Teemapüstitus
Miks seda Sinu väidet üldse kontrollida on vaja? Sest väidetakse ka, et elu ei ole ilus. Kes väidab ja kus (ajakirjandus, uudised, ilukirjandus) jne. Kes väidab, et elu on ilus ja miks Sina nende poole kaldud? Millise tulemuseni Sa loodad jõuda – kellele see tulemus peaks korda minema, keda aitama? Et kui Sina leiad oma (kas teoreetilise või praktilise uurimusega), et elu on ilus, siis see on heaks vastuargumendiks neile, kes väidavad vastupidist? Või saab seda rakendada töösse mõne teise uurimuse jaoks? (väga ülbeks ei maksa muidugi minna)
Mõisted
Kuidas sinu väite põhilisi komponente tuleb mõista? Laiem käsitlus ja siis kitsendus, kuidas sinu töös neid tuleb mõista. Mõistete juures peab näitama, kui ulatuslik võib mõiste olla, aga ka selgitama, miks mõistet on kitsendatud ja miks on valitud just see konkreetne määratlus, kuidas see haakub sinu teemaga. Teemas "Elu on ilus" on vähemalt 3 konstrukti: elu, selle hindaja ja ilu kui omadus/tunnus.
Elu: bioloogilises mõttes (biokeemia, taastootmise võime jne), psühholoogilises mõttes (ma mõistan, et olen olemas, annan hinnangu endale ja küsin küsimusi elu mõtte kohta), sotsioloogilises mõttes (elukõver, karjäärikõver) või hoopis religioosses mõttes (hing, jumalikkus, kas paganatel on hing, kas elatakse elu või eksisteeritakse?)
Elu subjekt – kes on üldse elu ilu hindaja ja kelle elu ta hindab. Inimene inimese või inimene putuka elu või kes? Kelle seisukohalt ja kelle elu ilu siin töös vaadeldakse?
Ilus ja ilu. Mis on Sinu töös ilu, kas esteetiline ilu? Milline ilu standard või skaala on Sul kasutusel, mille vastu Sa hakkad elu hindama? Kas mingi rahvusvaheline heaolu indeks või mingi konkreetse testi tulemus uuritavatel? Kas elu on ilus, kui eluga ollakse rahul? jne
Teooria ja maailmakogemus
Mida teised mujal on juba selles osas uurinud ja teinud? Mis tulemusteni on jõutud? Millised teoreetilised käsitlused haakuvad Sinu teemaga: millised mõisted lähevad käiku? Elu sotsioloogilised mõttes? Elu ilu = Eesti koht heaolu indeksis? Või mingid testid või küsitlused?
Mida Sina ise hakkad tegema oma töös
Kas kordad kellegi teise tehtut meie kontekstis (kirjelda, millises siis) või teed midagi täiesti uut? Miks Sa arvad, et Sinu valitud meetod pädeb? Millised on selle eelised ja millised on ohud ja nõrgad kohad. Seda viimast tuleb hinnata iga valitud metoodika osas. Kui palju Sa kasutad omaenda panuses teiste sisendit – kas kellegi ideed või tõestatut või kellegi loodud testi vmt?
Mida ja kelle abi kasutad ja milline on ajakava?
Kuskohast tuleb sisend, teooriasse ja empiirilisse ossa. Kuidas Sa sellele ligi pääsed? Kelle abi/toetust/heakskiitu Sa vajad, mille osas ja millises etapis? Millised on tähtajad ja kui pikad on mõne osa teostuse või ooteaeg?
jne, jne, jne.
Ülaltoodu on nagu lõputöö projektikava.
Lõputööd saab juhtida nagu iga teist projekti, ainult selle vahega, et Sina ise oledki üldjuhul kogu projektimeeskond.
Lõputöö kavandist tuleb välja, mida sa teostamiseks vajad, mida saad ise teha (kogud teooria osa, teed küsitluse vmt), mis aga tuleb saada mujalt, nt mingi statistika või mõnede ettevõtete tegevusandmed vmt.
Kui Sa vajad infot väljaspoolt (nt teed päringu kuhugi riigiasutusse vmt), siis neid osapooli võid lugeda oma projekti partneriteks. Hindame seega, mida on Sul vaja nende osas teha, millega on kiire ja mis elutähtis, mis vähem tähtis?
Tegevusplaan
Saame paika Sinu lõputöö elluviimiseks vajaliku tegevusplaani. Eriti hea, kui paneme kohe kõrvale ka tähtajad. See kõik ei peaks võtma meil aega rohkem, kui mõned tunnid.
Ja Sinul pole enam muud, kui minna koju ja joonisel näpuga järge ajades hakata oma lõputööd ellu viima.